teisipäev, 24. mai 2016

Kunstiteosed


Tatjana Stomakhina "Kosmose maja" 
asukoht: õpetajate toa poolse külgtrepi teisel korrusel
Enn Põldroos "Kalevipoeg linna rajamas" 
asukoht: neljanda korruse koridoris
Enn Põldroos "Tõttajad" 
asukoht: neljanda korruse korrus koridoris
Richard Uutmaa "Meri" 
asukoht: auditoorium
Ants Mölder "Georg Lurichi bareljeef" 
asukoht: väljaku kõrval
Lepo Mikko "Estonia puiestee vaade Reaalkoolile" 
asukoht: valvelaua juures
Enn Põldroos "Hüpe" 
asukoht: valvelaud
Märt Bormeister "Tiskre" 
asukoht: puhvet
Ekke väli "Monumendi monument" 
asukoht: esimene korrus

Lühijutt

Just vabanesin vanglast absurdse kuriteo eest ning saan jälle liikuda neljandas dimensioonis – totaalselt vabastav kogemus. Liigun kodu poole, mis asub vanglast risti üle linna, kui eri dimensioonide segapudrule üldse mingit ühist nime panna. Üldiselt, mida mõjukam, targem jne olla, seda rohkem saab lubada maja juurde lisadimensioonide vedamist, sellega lisades mugadust ja võimalust koledamatest paikadest (nagu minu maja) mööda vaadata. Minu majal on lisaks valitsuste poolt garanteeritud neljale dimensioonile olemas veel üks, et tegeleda oma hobiga, madalamates dimensioonides elavate olendite uurimisega (irooniline, arvestades saadud karisust).

Koju jõudes vaatan esimese korruse aknast välja ja näen Saturni, maalaste päikesesüsteemi põnevaimat planeeti. Äng ja klaustrofoobia, mis mida vangla ahistavalt vähestes dimensioonides tundsin, tuleb tagasi. Peab kuskile vist kirja panema, et kuni vanglahaigus on taastunud, pean mõned vaesemaid tsivilisatsioone vaatlevad aknad ajutiselt sulgema. Mul pole aimugi, kuidas maalased, kunagi nii arenenud ühiskond, kuid nüüd igaveseks aheldatud, kolmedimensionaalse maailmaga toime tulevad, kuid ilmselt on illusioonis lihtsam elada, kui tõde tunnistada. Aega-ajalt neile isegi tundub, et on avastanud Universumi saladused. Naeruväärne. Ja kohutav.

Tatjana Stomakhina "Kosmose maja"