Tatiana Stomakhina "Maa ja teised kosmosed"

Külastasin Tallinna Keskraamatukogus üleval olnud Tatjana Stomakhina näitust „Maa ja teised kosmosed“. Kunstnik on pikalt huvitunud kosmosest, mistõttu sealsed maalid (nagu näituse pealkirjastki aru saada) kujutavad kosmost. Stomakhina on Venemaalt Eestisse emigreerunud, osaliselt poliitilistel põhjustel, mistõttu on kosmost ja Universumit kujutavatesse piltidesse peidetud demokraatiat, vabadust ja inimõigusi käsitlevad teemad. Kuna enne näituse külastamist ja selle järgselt olen rohkem tegelenud ja uurinud poliitilisi teemasid, oli näitust värskendav vaadata ning tuletas meelde esiteks, kui hästi me omal vabal maal elame, ning teiseks, kui habras, ent samas oluline on inimeste vabadus ja inimõiguste järgimine.

Külastasin näitust, eri põhjustel: Tatiana Stomakhina on Fedori ema, mul on kodus üks tema maal, mistõttu on tema tegevused huvi äratanud ja nii väljendusteema (kosmos ja Universum) kui ka tagamõtted (vabadus, õigused) on paeluvad.

Näitusel kõnetas mind kõige rohkem teos „Piksevarras“. Esimese asjana tõmbab tähelepanu kontrast maa ja taeva vahel – välgulöögi alguse ja lõpu vahel. Alguse ja lõpu vahele jääb natuke tühja maad, mis sel korral on täidetud Tallinna siluetiga. Siluett on oluline – Tallinna ennast me ei näe, vaid ainult selle varju nagu Platoni mõtteeksperimendis. See tekitab küsimuse, kas, ja kui palju me teame endist ja meist ümbritsevast ning kui kindlad me saame olla oma tulevikus, eriti nähes lõputuid musti pilvi horisondil?

Tähele panemata ei saa jätta ka puud, mille juures on olulised mitu aspekti. Kõige ilmsem on puu südamekujuline juurestik – ainult heaga saab kurja vastu. Samuti, erinevalt piksest, mida on kaks, on puid ainult üks – kas see peaks tähendama, et on ainult üks õige lõpp, ja see on lahkus, armastus ja vabadus?

Lisaks puule, linnale ja välgulöökidele on oluline ka teose üldine ülesehitus. See on justkui sujuv üleminek välgust läbi linna ja mere puuni, kusjuures meri ja välgulöögid on enam-vähem sama värviga – algus ja lõpp polegi teineteisest nii erinevad. Kogu teos üldiselt on sinakates, kuid soojades toonides maalitud, millele lisab elavust kollakas päikesekuma. Samas, elu ise roheliste toonidena puudub täielikult, mis lisab igavikulisust.

Tatiana Stomakhina "Piksevarras"

Tatiana Stomakhina töid saab ka Tallinna Reaalkoolis näha: õpetajate toa poolses trepikojas on „Kosmose maja“ ja inglise keele klassis neljandal korrusel sellelt näituselt toodud „Meie hingede langevarjude all“.